09 juuli 2016

ON KUSKIL PULMAPÄEV, MA NIGULEN...


Hoiatus! Alljärgnev tekst võib mõjuda häirivalt, sest sel pole mitte kõige pisematki seost rahvusliku tekstiilikunstiga. 

Nende sokkide kudumise ajendiks oli minu kallis  Anakonda, kes on juba lapsest saadik paras naaskel olnud ning vastupidiselt Pelle siivsale vanemale õele Malinile, kes lõpetas kooli, abiellus ja siis lapsed sai, kõike hoopis vastupidises järjekorras teinud. Kuna lapsi oli ta aegade jooksul juba tervelt tükki kolm tubliks kasvatanud ning ülikooli lõpudiplomilt trükivärvgi jõudnud kuivada, oligi jäänud veel vaid hõlmad vöö vahele torgata ning mehele minna. Nii saabuski Uss ühel kenal päeval üle kaunis pika aja minu juurde kohvitama, ise demonstratiivselt oma vasakut kätt mööda maad lohistades nii, et pimegi võis märgata umbes telliskivi suurust briljanti köiejämeduse kuldsõrmuse küljes.   Õige pea sillerdas Anakonda iga sõrme (ja mine tea, ehk ka varba küljes) mõni kalliskivi ning mind valdas tõeline hirm, et muidu nii kenade proportsioonidega naisolevuse käed lõpuks lootusetult välja venivad nagu šimpansil.


Minul ei jäänud muud üle, kui rõõmustada Ussi õnne üle, kurvastada tema Viljandist lahkumise üle,  joonistada teemakohane kaart, kududa pruutpaarile paslikud sokid, triikida seelikuvoldid särtsakaks,  toppida käekott valgeid tärgeldatud taskurätikuid täis ning suunduda tunnistama Anakonda tanu alla saamist. 




Kokkuvõttes võib nentida, et oli kaunis ja meeleolukas pulm. Igas mõttes. Pruut säras kui lasteraamatu päike, peigmees oli keset siginat ja saginat väärikalt rahulik ja äärmiselt kannatlik (kas see pole märk suurest armastusest, mh?), tort ja lõhekala aiva sulasid suus ning sugulaste lapsed olid nii ilusad ja meeldivad, et muudkui vaata ja imesta. Eraldi tuleb tunnustavalt märkida paaripanija-proua ettenägelikkust ning kasutusele võetud tõhusat meetodit liigse silmavee vältimiseks. Kes teab, see teab... ;)



24 aprill 2016

ÜHED ERITI RÕÕMSAD SOKID




Sokilõngad on värvitud krapi, košenilli, indigo ja kaselehtedega.

27 märts 2016

INDIGO- JA KURKUMITRIIBUD LAMBAHALLIL


Ma ei tea, kas teil on kunagi sellist asja ette tulnud, et koote õhinaga ühe soki valmis ning siis jääb see väga pikalt paariliseta passima. See on üks neist põhjustest, miks ma armastan kududa kaht sokki  (või siis kinnast) samaaegselt - lisaks sellele, et tõenäosus saada kaks samas suuruses jalasoojendajat on pea sajaprotsendiline, on ka äärmiselt tõenäoline, et valmis saavad nii vasaku kui ka parema jala sokk. Või siis ei saa kumbki. 

Pildil oleva paariga läkski täpselt nõnda, et pärast esimese soki valmimist minu õhin miskipärast rauges (küllap läksid jõulud märkamatult mööda ning kingituste valmistamise aktuaalsus haihtus) ning ettevõtmine jäi sinnapaika. Kaunis kauaks. Nii umbes paariks aastaks. Nüüd siis võtsin kätte ja vehkisin ka teise soki valmis kududa. Kohe parem tunne hakkas. Mõnusad said. 


Hall lõng on rootsi peenvilla lamba seljast ning triibulõngad on värvitud indigoga (sinised) ja kurkumi ja indigoga (roheline).


Ja sellest, et kevad on käes, saab juba igaüks aru :)

22 märts 2016

RANDMESOOJENDAJAD SABINOLE. WIRST WARMERS FOR SABINO

Lõngad on värvitud indigo, võililleõite ja krapiga. Kootud 84 silmusega varrastel nr 1,25. 


The yarns are dyed with indigo, dandelion blossoms and madder. Knitted with 84 stitch on number 1,27 needles.



17 juuni 2015

INDIGOTUND TEKSTIILITUDENGITEGA vol 3


Selleks korraks on värvimise aine üliõpilastega selja taga. Kuus imetoredat päeva! Kümneid ja kümneid imeilusaid toone! Aitäh!

























13 juuni 2015

INDIGOTUND TEKSTIILITUDENGITEGA vol 2

Järjekordne indigopäev tekstiilitudengitega. Lust ja lillepidu! Eriti tore on kuulata-vaadata, milliste tulemustega üliõpilased vahepeal iseseisvalt värvinud on. Need naised teevad mulle kõvasti silmad ette - usinamad neist olid proovinud lõngu toonida ka viieleheliste sireliõite ja neljaleheliste ristikheinalehtedega. Kartulimardikatest rääkimata. See olla kodumaine vaese mehe košenill.