Järgnes aktsioon nimega telgede toomine uude koju. Sinna kaasasime ka minu mehe ja spetsialist Ave Matsini. Nimetatute rollid olid erinevad - abikaasa esines tugeva transporttöölisena ning Ave ja Lüüli roll oli kaeda, kas telgedel on olemas ikka kõik vajalikud jupid. Teljed said sätitud kokku minu pööningule, kuhu nad pidid määramatuks ajaks ootama jääma.
Järgmine oluline samm astuti kaks aastat tagasi, kui asusime oma elamispinda laiendama pööningu väljaehitamise teel. Meie perekonna vaidlused teemal - kas käsitöötuba või stuudio - lõppesid rinnakama ja tugevama häälega perekonnaliikme kasuks, ehk siis stuudio jäi sedapuhku ehitamata. Küll aga olid ehitaja ja sisekujundaja sunnitud planeerima meie korterit minu telgede järgi. Mina pidin olema kogu aeg ninapidi juures, sest mehed näisid arvavat, et käsitöötuba peab olema täpselt nii suur (või ka natuke väiksem), et teljed hädavaevu sisse mahuvad, ja mitte ruutmillimeetritki suurem. Võitlesin nagu emalõvi oma tulevase mugavuse nimel ning tegin suure vaevaga selgeks, et telgede ümber peab ka liikuma mahtuma ning kuidagi ei sobi lahendus, et lööme telgede ümber laudadest seinad ning piilume edasipidi telgi uksepraost.
Tuba saigi valmis, kuid teljed pidid veel aastakese jõude seisma.
Tõeline läbimurre saabus aga kaks nädalat tagasi, kui ma võtsin pantvangi õpetaja Marvi-Liina Riidi ning relvavend Anneli ning meelitasin neid telgede rakendamisel abistama. Keeruliseks tegi olukorra tõik, et minu teljed ei ole mitte tavalised kiriteljed vaid arhailised maateljed. Mässasime Marvi-Liinaga pea terve päev. Hoolimata minu pingutustest olid ehitaja-mehed ruumiga väga kokkuhoidlikult ümber käinud ning mina tormasin Ugalast saagi laenama, et telgedel mõned ülearused sentimeetrid ampulteerida. Lõpuks kroonis meie pingutusi edu. Saime teljed töösse! Juhhei ja hopsassaa!
Rakendasime Marvi-Liinaga telgedele mõned meetrid puuvillast lõime, et saaksin ka kohe kudumist proovida ning telgede võimalusi katsetada. Ütlen kohe ära, et kuna mul pole veel sellist vajalikku asja nagu pingutaja, siis võiksid tulemused paremad olla - esimeseks pääsukeseks aga sobib küll.
Esiteks vihtusin mõned meetrid tavalist kaltsuvaipa kududa. See sai kootud sügisvärvides.
Teiseks katsetasin, kuidas on võimalik kahe tallalauaga sõbakirjalist kangast kududa. Vanasti tehti seda viisil, et aeti niite taha lõime lisalatt, mida küljele keerates sai kergitada lõime. See asendas kolmandat tallalauda. Sai kududa küll! Kudusin villase neljakordse lõngaga puuvillasele kaltsuvaibalõimele väikese jupi kangast.
Ülejäänud lõimest kudusin villase muhu-stiilis vaibakese.
Villaste kudumite ideed pärinevad suurepärasest raamatust Etnograafilised sõbad ja tekid, mille on üllitanud Eesti Loomeagentuur.
11 kommentaari:
Oh sa hull naine...Ja sa veel imestad, et sa haigeks jääd, vaata millise kirega sa ennast põletad. Muahh, muahh, sa oled mu lemmik!!!
Oled Sina ikka osav tüdruk! Kõik, mis ette võtad, tuleb välja nii perfektne ja mõnus. Kui Sa kunagi mõne õpitoa teed, siis ma oleks kohe usin õpilane nii lõngavärvimises kui vööde ja muu põneva õppimises.
see on küll jah igavesti tore...omad teljed...mmmmmm
ja mina olen ka valmis Sinu käest kõiksugu asju õppima...;)
Kas oled kindel, et esimene vaip oli sügisvärviline? Minu meelest puhas Sokigamma. Ja Ene vaip...no imetlen, mis muud!
Palju õnne! Tean omast käest, mis hea tunne, kui tuba valmis ja teljed taas töös :)
Oi mulle meeldib see sõbakirjaline! Nii ilusad värvid! Kas su enda värvitud?
Sirje, need lõngad pole enda värvitud. Need proovitööd tegin igasugu kodus jõude seisvate lõngadega. Järgmiseks rakendan üles linase lõime ja koon kaks vaipa taimedega värvitud lõngadest.
Ühinen Anneliga.... Sa oled Hull naine :D , aga noh mida muud siis mulgimaavillaselt oodata
Tubli oled! Mul on hästi hea meel, et need teljed endale hea omaniku leidsid.
ahh, see sõbakirjaline vaipkate on mu eriline lemmik - milline värviilu!
väga mõnusad katted kõik!
Opaa, tõeliselt lahe postitus. Mul seisav see kõik alles ees - mul vist veel arhailisemad kiriteljed.
Postitage kommentaar