SIDE 6 SOKIKOLLEKTSIOON

Juba Jõhvi Joosepi vanasõna manitseb, et suvel säti salvokat, talvel remondi jalgratast. Kui see käsitööliste keelde tõlkida, võiks see õpetus kõlada nõnda, et talvel heegelda murumütsi, suvel koo karupüksi. Või midagi säärast. Igatahes niipea, kui päike jälle kõrgemalt käima hakkas, valmis mul paugupealt kollektsioon villaseid sokke. Lepime kokku, et see ei viita minu pikaldlasele loomule vaid asjalikule ettenägelikkusele, sest kaugel järgminegi talv on ning kui see peaks natukenegi meenutama möödunut, võib kindla peale välja minnes kihla vedada, et minu varbad on septembrist aprillini permanentselt jääkülmad (tundub, et mida aasta edasi, seda rohkem see kunagi nii pulbitsev ja kuum veri jahtub ning enam pole vist kaugel see aeg, mil ma krutin end ööseks elektriliselt soojendatava teki vahele, nagu üks häbematu sõber julges soovitada).

Endagi üllatuseks avastasin, et kõik need sokipaarid olen ma usinasti valmis klõbistanud sõprade juures meeleolukaid õhtuid veetes ning seega võib auga kogu kollektsiooni nimetada Side 6 Collection’iks. Nendesse sokkidesse on sisse kootud ohjeldamatut naeru, Michael Jacksonit imiteerivaid kepsakaid tantsuliigutusi, Halo TVd, veini, norskava ja arulageda (omanike poolt antud täiendav omadussõna oma lemmikloomale) inglise bulgogi valgeid karvu ning “teravate pliiatsite” vahelisi kõrgetasemelisi verbaalseid mänge. Tagasivaatavalt paneb mind ennast ka pisut imestama, kuidas sellise tiheda programmi kõrval need kudumid üleüldse valmis said arvestades, et esimesse lõngakerra lõin ma hambad (ehk vardad) sisse Eesti Vabariigi sünnipäeva auks korraldatud piduõhtul ja ega ma ju igal nädalalõpul ka seal tugitooli soojendamas käinud ole.

Sokid on kootud naturaalset lambakarva (hall ja pruun) ning taimedega värvitud lõngadest. Kaks suka moodi sokki on valminud kõiksugu taimvärvitud lõngade ülejääkidest ning kujundatud meetodil "iga loos võidab" ehk siis suvaliselt - nii, nagu käsi pimesi lõngakotist järgmist värvi kahmama juhtus.

Lisaks olen kudunud ka paar põrandavaipa. Sügistoonides vaiba tulevasel omanikul oli kindel nõu ja tõsine tahtmine, et vaip peab olema ebasümmeetrilise triibustikuga ning mingeid segamini minevaid narmaid ei tohi otstes olla. Seega palistasin servad lihtsalt ära ning meeleolu mõttes maalisin ka mõned lamedad puust nööbid otstesse kaunistuseks. Et pisut huvitavam saaks.

Teine vaip on kootud katsikukingituseks Norale.



Värvipajas on vahepeal podisenud kanarbik, sammal, krapp, sinipuit ja košenill järgnevate tulemustega: